Päinurme piirkonna ajalugu on saanud alguse juba varasest muinasajast, kui siinkandis hakkas levima paikne inimasustus. Vanemad arheoloogilised leiud pärinevad I aastatuhandest. Asutuse kujunemisel on mänginud tähtsat rolli veekogude lähedus ja metsade rohkus. Haldusterritoriaalselt asus Päinurme Mõhu muinasmaakonnas.Esimesed kirjalikud teated Päinurme mõisast pärinevad 1448.aastast. Antud perioodil kandis Päinurme nimetust Assiku. Päinurme piirkonnas asusid veel Vaali karjamõis ja Rutikvere mõis, millest esimesed teated pärinevad orduaja lõpust. Päinurme piirkonnale oli rusuvateks katsumusteks nii Liivi- kui ka Põhjasõda. Rängana mõjusid ka suur näljahäda ning 1710.aasta katk, mille tagajärjel suri 75% piirkonna elanikkonnast. Sellest hoolimata taastus asustus siiski kiiresti. Järgnevaid ajalooperioode ise-loomustab mõisamajanduse kiire areng. Päinurme mõisa kujunemist iseloomustab aadlisuguvõsade pidev vaheldumine. Ühtekokku on mõisa valitsenud 11 erinevat suguvõsa. Rutikvere mõis on kuulunud läbi aega-de von Pistohlkorsile. Sellest hoolimata olid siinsed parunid ettevõtlikud. 1666.aastal oli Rutikverre rajatud vesiveski. Hiljem ehitati pudeli- tellisevabrik, tööd alustasid lubjaahjud. Päinurmesse kerkis piiritusevabrik. 1798.aastal valmis klassitsistliku planeeringuga Rutikvere mõis, mis tollel ajal oli lähiümbruse üks esindus-likumaid.
Süstemaatilise koolihariduse alguseks Päinurmes võib lugeda 1823.aastat. Just sellel aastal alustati Päi-nurme mõisniku korraldusel talurahvale hariduse andmist. Lisaks Vanaküla koolile tegutsesid Päinurme piirkonnas koolid veel Vaalis, Rutikveres ja Pendimetsas (õigeusklike kool).
1905.aasta oli üks pöördelisemaid Päinurme ajaloos. Nimelt sellel aastal astusid ühiselt kohalikud pere-mehed ja sulased vastu mõisnike ülekohtule. Loodi nn.”Vaali Vabariik” mille organiseerijateks olid jõukas taluperemees Mart Jürman ning rahvaluulekoguja Hans Anton Schults.Selline tegevus ei meeldinud koha-likele mõisnikele ja nende palvel kutsuti Peterburist karistussalk, kes Vaali mehed jõululaupäeval hukkas. Ime kombel pääses mahalaskmisest August Jürman ( 1937 aastast Jürima.) Temast sai omariikluse peri-oodil aga tuntud riigitegelane, mitmekordne minister ja teenekas Eesti majanduse ülesehitaja.
Eesti Wabariigi ajal (1920-1940) muutus Päinurme piirkond Järvamaa üheks eesrindlikumaks. Loodud olid mitmed ühisused, tegutses neli kauplust, mõisahoones oli 6.kl.algkool, Rutikveres tegutses haigla ja apteek. Päinurme talud olid tuntud oma hea tootlikkuse poolest üle kogu Järvamaa. 1930-datel asuti Päi-nurme lähedale rajama a Silmsi-Uudismaa asundusküla.
Nõukogude okupatsiooni saabudes kõik muutus. II MS sõjatules 1941.aastal hävis Päinurme keskasula – mõis(kool), postkontor, meierei, tuletõrjeseltsihoone jm. Lisaks oli hävinenud või rüüstatud 1/3 Päinurme piirkonna taludest. Päinurme koolil tuli kolida lähedal asuvasse Rutikvere mõisa. Peale nõukogude okupat-siooni taastamist 1946.aastal loodi Päinurme külanõukogu. Päinurme elanikkonnale üks ohvriterohkemaid aastaid oli 1949.aasta, kui toimus märtsiküüditamine. Selle tulemusel represseeriti ligi 50 aktiivset Päi-nurme piirkonna põllumeest. Samal aastal alustati ka kolhooside loomisega. Neist esimene oli Rutikvere kolhoos “Paala”, mis asutati 27.märtsil 1949.aastal. 1951.aastal loodud ühendkolhoosi nimeks sai „Kiir“. Kolhoos eksisteeris kuni Eesti Vabadriigi taasamiseni 1991.aastal.
Üheks kurvemaks aastaks Päinurme ajaloos oli kindlasti 1954.aasta, kui põles Rutikvere (mõis) koolimaja. Ligi kakssada õpilast tuli paigutada mõisa kõrvalhoonetesse. Selline olukord muutus aga 1960.aastal, kui valmis uus Päinurme koolimaja. Lisaks uuele koolimajale valmis 1958.aastal rahva ühistööna Päinurme rahvamaja. 1970. alustas tegevust Päinurme Eriinternaatkool. 1983.aastal taastati lastevanemate ja kolhoosi nõudmisel Päinurme algkool.1989 valmis uus koolihoone , kus avati lasetaed-algkool. 1992.aastast alustas tegevust Päinurme Põhikool. Lõplikult suleti kool Päinurme külas 2002.aastal.
Tekst Ründo Mülts
